Olen nüüd juba natuke üle kolme aasta Kataloonias elanud ja kohati on selline tunne, et ega siinne elu mind enam millegagi üllatada ei suuda. Jah. Ulatuslikud meeleavaldused, millel ei ole mingisuguseidki tagajärgi on tavalised. Et korrumpeerunud poliitikud ei kavatsegi tagasi astuda on täiesti normaalne. Samamoodi pole üllatav, et osa elanikkonnast peab olulisemaks seda, et härjavõitlused kuulutataks osaks kultuuripärandist, kui katalaanide õigust referendumile... Kõi see on täiesti normaalne. Ja siis...
Lugesin täna hommikul kohalikku lehte ja... Üllatusin. Lausa suure algustähega! Silma hakkas suur pealkiri "7-aastane vangistus neiule, kes oma klaverimänguga naabrit segas". Mida??? Kuidas??? Ei suutnud vastu panna. Lugesin artikli läbi. Tuleb välja, et noor neiu, kelle hobiks paraku klaverimäng, segas harjutamisega naabrit. Segas. Naabrit. Ühte naabrit. Teda ähvardab 7-aastane vanglakaristus. Tõsiselt?
Ma tõesti ei oska seda mõista. Neiu ütleb, et investeeris korraliku summa, et ruum, kus ta harjutab, helikindlaks muuta. Ta ütleb, et kattis klaveri tekkidega, et heli summutada ja üritas võimaluste piires väljaspool kodu harjutada. Kahjuks ei ole klaver selline pill, mille saaks kaenlasse haarata ja endaga kaasa võtta. Aga naaber ütleb, et neiu harjutas meelega. Et tema elu on viimaste aastate jooksul olnud tõeline Kolgata tee... Et keegi ei ole tema korduvatest kaebustest välja teinud. Keegi ju siiski on... 7-aastane vangistus klaverimängu eest. Et õiglus pääseks võidule!
