Kuidas integreeruda

Masdenverges, nagu ma korra mainisin, elab alla tuhande inimese. Tegemist on väga pisikese külaga. Enamasti on sellised külad küllaltki suletud kogukonnad, kuhu võõral on keeruline sisse saada ja veel keerulisem ennast seal aktsepteerituna tunda.

Mina elan nüüd juba terve aasta Masdenverges, aga ei saa mitte öelda, et mul selle ajaga palju sõpru oleks tekkinud. Peamiselt käin läbi inimestega, kes mõnest teisest külast pärit on. Moodustame omaette autsaiderite grupi, kus keegi kedagi taga ei räägi ja kus kellelgi eelarvamusi ei ole.

Masdenverge puhul tuleb arvesse võtta, et siin ootavad kõik sinult äärmist ja ülimat sõbralikkust. Kuna küla on nii väike, tunnevad kõik kõiki ja tänaval tervitamine on igati normaalne. Ma ütlen ka alati kõigile tere. Sellest enamasti aga ei piisa. See "tere" ei tohi olla õnnetu, ei ei, see peab olema naeratuse poolt saadetud hõise "TERE!!!!". Muidu jätad ju lihtsalt ebasümpaatse mulje...

Teine iseloomulik joon on, et ennast tuleb igal pool näidata. Kui külas midagi toimub, peavad kõik kohal olema. Neid, kes puuduvad, räägitakse taga. Miks nad siis on nii imelikud? Hoidku jumal, et sul sel päeval midagi paremat teha on.

Noortelt paaridelt oodatakse, et nad oma tundeid avalikult (aga mõõdukalt) väljendaksid, muidu ei ole suhtes kõik korras. Jalutades tuleb käest kinni hoida ja üldse oleks hea, kui ennast ainult kahekesi koos külapeal näidatakse. Ei ole vaja, et kurjad keeled jutte levitama hakkakasid.

Lihtne! Tuleb ainult tere öelda, ennast koos elukaaslasega igal võimalusel külas näidata ja käest kinni käia. Lihtne??? Viimasel ajal on tervel külal meelel ja keelel küla endise kultuuri- ja huvialajuhi naine. Neiu on Rumeeniast ja nad abiellusid eelmise aasta oktoobris. Keegi ei tea, kuidas neil asjad täpselt sujuvad (ja see on suur viga, külas peavad kõik kõike teadma), sest Elena (see on tema nimi) ei käi pea üldse kodust väljas. Ainukesed jutud, mis kuulukse, on, et ta pidi koduigatsust tundma ja igal võimalusel vanemaid vaatama minema. Nii ei tee terve küla muud kui räägib temast ja sellest kui ebasotsiaalne ta on.

Elena kaitseks tahaksin öelda, et küla, mis peab ennast nii külalislahkeks ei ole seda mitte alati. Kui sa oled mujalt pärit, ootatakse sinult palju, rohkem kui kelleltki teiselt. Pead alati esimesena tervitama, kõigi vastu huvi tundma ja naeratama. Lõpuks muutub see lihtalt väsitavaks. Kellele meeldiks kogu aeg nahast välja pugeda, et meeldida kogukonnale, kes sind nii kui nii kunagi päriselt omaks võtta ei kavatse? Sest pinguta palju sa tahad, ajalugu näitab, et need, kes on võõrad selleks ka jäävad. Ja kas see ongi nii halb?

Nii moodustavad minu sõpruskonna tüdrukud Morast, Barcelonast, Tortosast ja Rumeeniast. Oleme omamoodi ja sellega rahul, ei ole meil vaja küla klatšist osa saada, elu on ka selleta ilus!

Festes Majors

Juuli, august ja september on Kataloonias kohalike pidude aeg. Festa major on tavaliselt nädal aega kestev sündmus, mille käigus peetakse laatasid, pidusid, muid erinevaid usulisi ja traditsioonilisi üritusi. See on aeg, kus ka kõige pisemad külad kihavad elust. Magada saab selle nädala jooksul kohe näotult vähe, aga üldiselt on see seda väärt.

Masdenverge pidustused on nüüdseks möödas. Juuli viimane ja augusti esimene nädal läksid nende alla. Kui kõrvale jätta päeval peetud spordivõistlused, missad ja muud kogunemised, võib need pidustused kokku võtta kahe sõnaga: härjad ja tants.

Härjad on siinkandis väga populaarne meelelahutus. On mitut liiki härjaüritusi, millest kõik osa saavad võtta, kes huvitatud. On bou embolat, mille käigus kinnitatakse härja sarvede külge vardad, mille otsas pallid, mis põlema pannakse. Siis lastakse härg kas piiratud külatänavatele või härjavõitlusareenile lahti ja julgemad võivad koos temaga joosta ning teda õrritada.



Areenile lastakse lisaks härgadele tavalisel lahti ka pullid, kelle eest joosta saab. Adrenaliin missugune. Hommikul vara pärast tantsu lõppu, s.o. kuskil kell 6, saab ekspertidega koos härgade järgi minna. Kah põnev. Kokkuvõttes, peamine teema on härjad võimalikult kurjaks ajada ja siis nende eest ära joosta.

http://www.youtube.com/watch?v=fs0KtERczSM

Härjad on siinkandis kohe kindlasti pidustuste tõmbenumber, see, mis kõige suurema hulga rahvast kokku meelitab. Igal aastal saab keegi vigastada. Seekord sattuks üks õnnetu vanem mees suurele härjale jalgu jääma ning lõpetas õhtu traumapunktis, kus ta käsivarrel olev kole haav kinni õmmeldi. Teiseks ohvriks oli küla totu, kes oma võimeid üle hinnates ühe pulli sarvega pihta sai. Tema õnneks meedikute abi ei vajanud. Oli teine rohkem ehmunud kui midagi muud.

Pidude nädala jooksul lõppesid kõik päevad tantsu ja tralliga. Kutsutud olid orkestrid, kes esimesed paar tundi vanemate inimeste meeleheaks pasodoblesid ja muud head paremat mängisid, et nad tantsida saaksid ning alates kella 2st öösel noortepärasemat tantsumuusikat esitasid, et ka küla noortel lõbus oleks. Enne kella 6te hommikul pidu läbi ei saanud.

Nii oli kogu küla terve nädala jooksul kõik päevad tantsimas ja trallimas. Tööl ei käinud suurt keegi. Just nii olulised on pidustused ühes Kataloonia külas.