Kummalised keelekontaktid

Vahepeal võib õige suhtluskeele leidmine oodatust keerulisemaks osutuda. Näiteks kui minna halvasti informeerituna võõrale maale... Või siis kui sinu keelelisi eelistusi mitte ei jagata. Sellest, et mulle Kataloonias katalaani keelele hispaania keeles vastama kiputakse, olen ma juba kirjutanud, nii et uuesti sel teemal ei peatu. Seekord kirjutan hoopis kohalikest, kellel sarnaseid kummalisi seiklusi ette tulnud.

Hiljuti pidime Barcelonas taksto võtma. Viipasime ja üks peatuski. Vahva! Juht tuli autost välja, et meid kohvritega aidata. Mu elukaaslane, veendunud katalaan, ütles talle hispaania keeles, et kohvrid on võrdlemisi rasked, et juht endale neid venitades viga ei teeks. See vastas talle, et "on jah, äkki aitad". So far so good. Mitte kõik Barcelona taksojuhid ei räägi katalaani keelt, enamasti on meile sellised sattunud, kes ainult hispaania keeles vastavad, üks ei saanud isegi aru, kui talt katalaani keeles palusime, et ta meid lennujaama viiks...

Niisis, ronisime tol päeval taksosse. Juht oli võrdlemisi jutukas, tahtis teada, kust me nii suurte kohvritega tulime, mis maa see selline on ja kuidas seal ilm oli. Alles nii kolmanda-neljanda küsimuse juures saime aru, et tegelikult on mees katalaan. Kuidagi sujuvalt läks ta katalaani keelele üle. Ei teagi, mismoodi see täpselt juhtus. Aga oli kummaline kõrvalt vaadata, kuidas kaks kohalikku omavahel nende jaoks siiski võõras keeles räägivad, sest nad ei teadnud, et on mõlemad katalaanid.

Varem oleksin mõelnud, et Eestis selliseid asju ei juhtu, aga hiljuti veendusin, et see ei ole sugugi nii. Oma tõmmu elukaaslasega Tallinna poode-restorane külastades, ei olnud ühtki müüjat ega ettekandjat, kes minu poole eesti keeles pöördunud oleks. Esialgu läksin nendega kohe eesti keelele üle, tundus kuidagi loogiline. Viimasel päeval aga, kuna olin külma saanud ja nohust-kurguvalust kergelt pahur, vastasin neile inglise keeles. Otsustasin, et kui nad eeldavad, et ka mina välismaalane olen, siis võin vähemalt vastavalt käituda...

Nii tuleb välja, et ka oma riigis ei ole keele valik mitte alati kõige loomulikum ja loogilisem.