Pulmad, pulmad

Kevad kipub selline aeg olema, kus hästi palju pulmi tähistatakse. Hästi palju. Eriti siin Hispaanias (okei, Kataloonias). Nii on meid seni juba 3 pulma kutsutud. Esimen neist sai edukalt läbitud ja sellest täna kirjutangi.

Ma ei olnud varem siin pulmas käinud, nii et ei osanud suurt midagi oodata. Teadsin, et laulatus tuleb kirklik, aga mina, kes ma ristimata-leeritamata olen, ei osanud selles osas ka endale mingisugust pilti luua. Läksin asjast miskit teadmata kohale.

Kirikus oli erinevate Piibli osade lugemine mille lõpus kõik kooris midagi ütlesid. Või rohkem mõmisesid, aru ma ei saanud, mida täpselt, nii ei teinud ma isegi katset sama kaasa öelda. Mingi hetk hakati üksteisele kätt andes rahu soovima, seda olin korra näinud, nii ei olnud ma väga üllatunud kui rahvas äkki püsti hüppas ja kätlema hakkas.

Tseremoonia oli õnneks lühike. Lõppes see muidugi riisi loopimise ja hirmsa paugutamisega. Pruutpaari auto oli põhjalikult toidukilesse ja tualettpaberisse mähitud, nii et neil läks tükk aega enne kui kiriku juurest tulema said. Oligi hea, me jõudsime samal ajal kodust läbi minna, et tantsimiseks madalad kingad kaasa võtta. Kõige peale oli mõeldud...

Pidulik sööming ja tants toimusid paar küla edasi Ebre deltas ühes restonaris, mis peamiselt sellele spetsialiseerunud on. Kohalejõudes ootas meid lauakesi täis muruplats, et saaksime enne suure söögi kallale asumist, natuke head-paremat näksida. Seda head-paremat oli aga palju. Väga palju. Ja toodi järjest juurde. Kui külmad suupisted otsa said, serveeriti grillitud liha ja paellat.

Kerges segaduses selle tohutu toidukoguse üle seisin keset muruplatsi, üritades mulla sisse vajuvate kontsade kiuste tasakaalu säilitada ja endale mitte midagi peale ajada. Mu uued ilusad kingad... Minu kõrval seisev võhivõõras neiu:

- On ju hea, et kontsad maasse vajuvad?
- Kuidas see hea on?
- Noh, nii ei ole me oma meestest pikemad!
- Jah, aga see muld ei ole mu uutele kontsadele kindlasti mitte hea...
- Sellele ma ei olnudki mõelnud...

Aga mina olin. Eelistasin veidi eemal kivist teel seista ja teistele tellimusi esitada, ei saa ju lasta heal toidul raisku minna.

Külalisi oli pulmas palju. Tervelt 350. Nendest umbes 300 olid pruudi poolt, ülejäänud peigmehe pere ja tuttavad. Kui meid suupistelaudade juurest viimaks suurde söögisaali suunati tekkis paras segadus õige laua leidmisega. Neid oli lihtsalt nii palju...

Süüa oli sees veel rohkem kui väljas. Tervelt 7 erinevat käiku. Alguse sai kõik mereannivaagnaga. Terve vaagen ühele inimesele. Vaagen täis erinevaid karpe ja molluskeid, mille koorimiseks-puhastamiseks noast ja kahvlist kuidagi ei piisa. Seega olid kõik elegantselt riides daamid ja härrasmehed pärast esimest käiku küünarnukkideni kastmesed. Aga rahul. Väga väga rahul.

Ülejäänud käigud selliseid katsumusi ei valmistanud. Läksid päris kiiresti. Pärast 4. soolast rooga toodi esimene magustoit. Pidi justkui maole puhkust andma vahepeal natuke magusat süüa. Kohe pärast seda saime pearoa kallale asuda. Ja hiljem veel 2 magustoitu. Üks magustoit ja teine pulmatort. Mitu korda katkestati söömine, et "Kibe! Kibe!" karjuda või et pruutpaarile pidulikult üks või teine kingitus üle anda.

Kui me kõik kurguauguni head-paremat täis olime, algas tants. Selle aja peale olid mõned külalised muidugi juba lahkunud ja suurem osa allesjäänutest hakkas ka närviliselt kella vaatama. Miks? Sest samal päeval pidid mängima FC Barcelona ja Real Madrid. Ja jalgpall on teadagi tunduvalt olulisem kui miski pulmapidu. Isegi pruudi isa, suur Madridi fänn, hakkas matši lähenedes närviliselt nihelema.

Kes siis sellisel päeval abiellub??? Kõik seesugused suured üritused tuleks enne ikka spordikalendriga kooskõlastada, nii ei jookse kõik su külalised kell 22.00 koju telekate ette jalgpalli vaatama... :)