Juba enne siia kolimist oli mul nii mõnigi rumeenlannast tuttav. Kuna rumeenlased massiliselt Katalooniasse emigreeruvad, on mul neid siin juurde tekkinud. See aga tähendab seda, et iga kord kui mõne rumeenia sõbrannaga kuhugi välja lähme, selgub, et kas müüja, ettekandja või baaridaam on ka Rumeeniast! See on tavaliselt see moment kui mind rumalalt naeratades seisma jäetakse, et uurida, millisest linnast kaasmaalane pärit on. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi...
Vahepeal on lausa kade olla. Tahaks ka kellegagi eesti keeles rääkida! Aga kas siin siis ei ole eestlasi? Ikka on! Olen kuulnud mõnest Erasmuse-õpilasest, kes Tarragonas liigub. Ühte juhtusin lausa nägema. Barcelonas tean, elab päris mitu endist kursakaaslast. Nii ei ole eestlaste protsent täitsa nullis. Aga seda, et kuskil mõne eesti ettekandja otsa komistaks ei ole veel juhtunud. Nii palju meid siin siiski ei ole.
Paar nädalat tagasi peeti Tarragonas juba traditsiooniks saanud filmifestivali REC. Mulle täiesti üllatuslikult osales seal eesti film "Püha Tõnu kiusamine", mis (veel üllatuslikumalt) peaauhinna sai. Festival ei ole siinmail aga just kõikse tuntum, seega ei ole kuulda olnud, et Eestist pärast seda rohkem räägitaks. Ülemus (kes teadis festivali võitjat ilmselt ainult seetõttu, et töötab linnavalitsuses) leidis suisa, et ilmselt anti auhind kõige eksootilisemale riigile...
Pole vist tarvis mainida, et Masdenverge külas peale minu ühtegi eestlast ei ole. Rumeenlasi on aga küll. Seega pidin peaaegu pikali kukkuma, kui eile kohalikus baaris 5eurose rahatähega makstes 2eurose eesti mündi tagasi sain. Kas tõesti ringleb minu raha pisikeses külas või on keegi teine tulnud ja oma märgi maha jätnud? Huvitav oleks teada...
Este comentario ha sido eliminado por el autor.
ResponderEliminarkui sa kunagi kahtled, kas keegi juhuslik su blogisid loeb, siis loeb küll. Kirjutad väga hästi ja alati põnev lugeda.
ResponderEliminarElasin kunagi Iirimaal ja ei kohanud ka 2 aasta jooksul mitte ühtegi eestlast - see oli enne seda buumi kui kõik sinna läksid :). Kui ma lõpuks siis esimest kauaigatsetud eestlast nägin, siis selle asemel, et selle üle suurt rõõmu tunda, kehitasin vaid õlgu - inimene nagu inimene ikka :)
PS. ma ei tea, mis ma tegin, et mu kommentaar ära kustus.. kõik maru hispaania keelne siin :)