Radikaalne on nii inetu sõna...

Nädalavahetusel käisin Barcelonas. Niisama, ilm oli ilus. Olin terve päeva ühe endise kursaõega (väga vahva oli!) ja õhtul sain sõbraga kokku, et koos sööma minna. Ka vahva! Valisime restorani Barcelona natuke pijo'mas linnaosas (Les Corts), kus kõik on väääga puhas, ilus ja kallis... Ja kus katalaani keelt räägitakse rohkem kui näiteks kesklinnas.

Söök oli hea, selline lounge'i tüüpi koht, kus pastat ja salateid tehakse. Sobis hästi, sest mul ei olnud kõht väga tühi. Ainuke asi, mis ei sobinud oli 100% hispaaniakeelne menüü... "Kus on katalaani keel?" küsisin sõbralt. Tema, muidu nii veendunud katalaan, leidis, et "ähh, ei ole hullu midagi" ja valis südamerahus toitu edasi.

"Oota, aga katalaanikeelsete menüüde olemasolu on kohstuslik!"
"Arvad? Ma ei tea... Mis vahet seal on?"

Ka kelnerid ei rääkinud katalaani keelt. Või vähemalt kumbki neist kahest, kes meid teenindas. Mulle ei meeldi hispaania keelele üle minna, kui just mõjuvat põhjust ei ole, aga sõber ei teinud teist nägugi, niipea kui hispaaniakeelset menüüd nägi, loobus ta katalaani keele kasutamisest teenindajatega. Ja nii oligi.

"Mille k****i pärast sa nendega hispaania keelt räägid? Nad saavad katalaani keelest aru küll!"
"Miks sa alati nii radikaalne pead olema? Ära tekita probleemi..."

Täna hommikul küsisin ülemuselt selle kohta. Mida mina, eesti tüdruk, tegema pean, kui ma tunnen, et mind on diskrimineeritud, sest ma ei saa toitu katalaani keeles tellida? Ta saatis mulle lingi, kus saan sellistest kohtades/juhtumitest teatada. Hiljem võtab keegi selle asutusega siis ühendust ja annab neile kirjalikult teada, et nad on seadust rikkunud.

Nüüd on mul see ankeet siis lahti ja mõtlen, kas täita see ära või mitte. Kas katalaani keele kaitsmine on tõesti minu töö? Miks sõber katalaan ennast sellest nii puudutatuna ei tundnud kui mina? Äkki ma olengi radikaalne? Ei ole, see on nii inetu sõna...

Ei, ankeet tuleb ära täita. Kui keegi midagi ei tee, siis ei saagi asjad muutuda...